Ajalugu

Koigi 4-klassiline algkool Sõrandus

1911. aastal on kooli asutamiseks Sõrandu külas märgitud 1860. aasta.

Koigi valla külade raamatu koostamise käigus leidime digitaliseeritud andmebaasidest dokumendid, kus on märgitud kooli asutamise aastaks 1843

Algselt nimetatud Koigi Külakool ei ole asunud selles majas, kus on praegune koolimaja.
1893. aastal oli koolis 25 last, 11 poissi ja 14 tüdrukut. Kooliga ühes majas oli ka õpetaja korter (2 tuba ja köök). Koolimaja olla olnud külm ja kasimatu. Õpetajaks oli olnud Otto Sakjas.
Praeguse koolimaja ehitusaastaks on märgitud 1910.aasta. See maja on koolimajaks ehitatatud. Alates 1905.aastast oli õpetajaks Johannes Roosileht ja 1911. aastal õppis koolis 19 õpilast.
Selleks ajaks oli kool nimetatud juba Koigi Algkooliks.

Hoolekogu protokolliraamatus nr.1, mis on säilinud, on kirjas, et 1928.aastal oli kool neljaklassiline ja kooli pitsatil on säilinud ametlik kiri “Koigi küla 4-klassiline algkool”. Koolijuhatajaks oli sel ajal Johannes Bachmann.
Protokolliraamatu kiri on kirjutatud sule ja musta tindiga. Arutatud on peamiselt õpilaste puudumisi, teejoomise korraldamist, kooli eelarvet. Veel on koosolekutel kõneks olnud jõulupuu väljaminekud, kooliteenija ametisse kutsumine.
1928. aastal arutati ka koolile uue kõrvalhoone ehitamist. Veebruaris on saabunud Järva Maavalitsuse ringkiri kooliaedade kohta. Pedakoogika nõukogu poolt on esitatud aia plaan ning hoolekogu koosolekul on kooliaia asutamine heaks kiidetud ja on volitatud koolijuhatajat paluda vallavalitsuse kaasabi kooliaia asutamist puudutavates küsimustes.
Kuna kooli lipp, mis on ümber värvitud vanast vene lipust, on juba kõdunenud, ning Eesti Vabariigi 10-nes aastapäev on tulekul, muretses hoolekogu koolile uue lipu, mis maksis 17 krooni ja 50 senti ja lipuvarda, mis maksis 3 krooni.
1931.aastal on valminud kivitall, mis on 10 meetrit pikk, 6 meetrit lai ja 4 meetrit kõrge, esiseinas on kahe poolega 2 meetrised väravad ja tagaseinas kaks väiklast akent .
1933. aasta veebruaris on arutatud, et kivitalli otsa tuleb ehitada ait-puukuur. Aida pikkus planeeriti 6 meetrit, laius 6 meetrit ja kõrgus 4 meetrit.
Mitmel koosolekul on arutatud kooliteenija töölt vabastamist ja uue kooliteenija töölekutsumist. Esialgu oli kodukorras 12 töökohustust ja 1935 aasta protokollis on juba 18 ülesannet ja sai aasta läbi 5 krooni palka kuus. 1936 aasta jaanuarist tõsteti kooliteenija palk 8 krooni peale kuus.
Tihti on arutatud kehvade õpilaste toetamist ja puudumiste eest trahviraha sissenõudmist.
Vahepeal on koolijuhatajateks olnud Paul Peterson ja M. Kõvask. 1932. aasta septembris on koolijuhatajaks tulnud V. Kees.
1937.aastal on arutatud kooli mängumuru laiendamist aia edasitõstmise teel. Kooliõue ja aia ilustamiseks on vaja vedada liiva, samuti külateele kruusa. 1.-10. maini on välja kuulutatud kodukaunistamise propaganda nädal ja selle sees, 6. mail oodatakse kõiki seltse koolimaja ümbruse korraldamise talgutele.
1940. aasta märtsis on arutatud kooli õue võimlemispostide ülesseasdmist. Räägiti neljast postist, mis 3 meetrit pikad peaksid olema.
Viimane ennesõjaaegne märge on tehtud 24. mail 1941, mil arutati ainult õpilate koolist puudumist, kokku oli nimekirjas 19 nime ja nad olid puudunud 53 päeva ja otsustati kõik puudumised lugeda vabandatavateks. Eranditult kõik puudumised on olnud haiguse pärast. Puudujate nimekirjas on: A. Sardis; M. Viirlaid; M. Kriitmäe; V. Kaasa; M. Soidla; H. Tuisk; Erich Tammik; A. Ertel; Õ. Lillemaa; E. Lilium; H. Saluoks; E. Tammik; J. Kivimägi; A. Vaab; E. Lillemaa; R. Lilium; E. Koitla; A. Kivimägi; O. Sardis.

Uus protokolliraamat on avatud 1950.aastal ja siis on pealkirjaks õppenõukogu koosolekute protokollid. Seal on kooli nimeks märgitud Koigi Algkool. Sel ajal on koolis juba 2 õpetajat. Sieb Agnes annab eesti keelt, geograafiat, loodusõpetust ja käsitööd ning Olga Streimann õpetab vene keelt, laulmist, joonistamist ja ajalugu. II ja IV klassi õpetaja Sieb Agnes juhib ka pioneeriorganisatsiooni, kehakultuuriringi, laenutab raamatuid ja korrastab raamatukogu ning juhib seinalehe väljaandmist. Koolijuhataja Olga Streimann juhib ka I ja III klassi ning Punase Risti algorganisatsiooni.
1952. aasta protokollis on kirjas, et enne kooli tuleks võrrelda kooliõpilaste nimekiri külanõukogus, et kõik koolikohustuslikud 7-15 aastased lapsed käiksid koolis. Õpetaja Agnes Sieb oli lahkunud ja kooli tuli uus õpetaja Elvi Saarna. Tööjaotus oli siis nii, et õpetaja O. Streimannn andis I ja IV klassis kõiki aineid va. kehaline kasvatus ning E. Saarna I ja III klassis kõiki aineid ning ka suurematele kehalist kasvatust.
Klassivälises töös juhatas E. Saarna pioneeriorganisatsiooni, kehakultuuriringi, raamatukogu ja seinalehe toimetamist. Koolijuhataja O. Streimann juhendas ka vene keele õpperingi. Pioneeriorganisatsiooni töös otsustati tööplaani võtta morse õppimine ja salgakoondusel viia läbi vestlus teemal “Nõukogudemaa tublid noored”.
1953 aastal on õpetaja E Saarna asemele tulnud õpetajaks Tiiu Streimann. Sel aastal loodi juurde osavate käte ring ja laulukoor. 1954 aasta kevadest otsustati hakati tegema kolhoosis tööpäevakuid. Koostati ka graafik õpilaste suviseks tööks kooliaias ja katselappidel.
1955. aasta pedagoogilise nõukogu protokollid on kirjutatud õpetaja A. Roometsa poolt, kes on koolis üksi ja annab kõiki tunde. Lastevanemate komitee esimees oli Karl Fels ja 1956. aastal Renate Merilain.
Alates 1959.aastast ja viimaseks Koigi Algkooli koolijuhatajaks ja õpetajaks oli Evi (Mäggi) Vunder. Sellel aastal oli uudne, et näärivaheajal otsustati korraldada muinasjutuhommik ja ühine raadio kuulamine.
Lastevanemate tähelepanu juhiti kevadel laste käitumisele suvisel koolivaheajal. Mitte lubada lapsi külavahele hulkuma. Ja õpilased ei tohi väljas viibida peale kella 22.00. Õpilased tuleb suunata tööle
sovhoosi põllule, samuti on kohustus töötada kooliaias. Et lastele paremini korraldada kooli ajal sooja söögi andmist, rajati juurde veel väike tootmisaiake.
1960. aastast on lastevanemate komitee esindaja A. Salben.
!962 aastal räägiti vormiriietest ja pioneerinurga siiseseadmisest kooli. Pedagoogilises nõukogus oli lastevanemate esindaja A. Palm.
1963 aasta kevad-talvel tuli kooli ka teine õpetaja H. Viira. Ja sügisel abiõpetaja Koemets, sest koolijuhataja Vunder on beebipuhkusel.
Suvel plaaniti lastele korraldada õppeekskursioon Tartusse.
Alates sügisest soovitati viia sisse vihik kodude külastamisest.
1964. aasta märtsist on Õpetaja Vunder jälle koolis. Sel sügisel hakkasid õpetajad ka nädala kaupa korrapidamist harrastama. Raamatuid laenutati üks kord kuus.
Alates 1965. aastast oli õpetaja Vunder direktor. Sel suvel sai Luuhja pioneerilaagrisse minna E. Fels. Ekskursiooni käigus tutvuti Paide vaatamisväärsustega ja külastati koduloomuuseumi ning teedemasinate tehast.Tagasiteel käidi Koigi külanõukogus ja postkontoris. Suvel töötati kooliaias ja jõukohastel töödel sovhoosis.
Alates sama aasta sügisest hakati raamatuid laenutama kord nädalas. Pioneeritöös on 1965-1966 õppeaastal igas kuus 3-4 koondust. Suvevaheajal käidi ekskursioonil Tallinnas zoopargis, toimus matk Koigi sovhoosi Vaali osakonda.
1966. a. sügisest pöörati rohkem tähelepanu õpetamise kvaliteedile ja individuaalsele tööle mahajääjatega. Pandi ka lastevanematele ülesanne jälgida oma ja ka teiste laste käitumist.
Ekskursioon toimus Tallinnasse ja pioneerilaagris puhkas 6 õpilast.
Alates 1967. a. detsembrist on protokollid kirjutatud pastapliiatsiga.
Ekskursioon korraldati Järvamaal- külastati Koerut- Järva-Jaanit ja Jänedat.
1967-68 õppeaastal otsustati tähistada kõiki tähtpäevi pioneerikoonduse või peoga. Otsustati kasvatada õpilastes kohusetunnet ja jälgida pidevalt nende käitumist. Nõuda õpilastelt tähelepanelikku suhtumist õppetöösse.
Ekskursioon korraldati Tartusse botaanikaaeda, külastati vabadusvõitlusega seotud paiku. Teine ekskursioon korraldati Järaveresse Kamseni sünnikohta. ÜKs laps puhkas Elva pioneerilaagris ja kõik ülejäänud said käia Väinjärvel laagris.
1969-70.õ-a. oli õpetaja Vunder teist korda puhkusel ja Koigi Algkooli õpetajaks tuli praegune Anna ja Peetri kirikuõpetaja Lea Heinaste.
Õppeaasta kulges hästi ja lapsed said suveks ka laagrisse: 2 Luunjasse ja Väinjärvele 5. Ekskursioonid toimusid Tallinnasse ja Jänedale-Vargamäele. Matk toimus Vaali Linnamäele.
1970-71 õ-a. otsustati laste töödest hakata näitusi korraldama.
Õpetaja muretses, et vanemad lubavad lastel liiga hilja õues olla. Koolis peeti ka aabitsapidu. Naistepäeval korraldati õpilaste ja vanemate ühine koosviibimine.
Suvel käisid lapsed tööl kooli aias üks kord nädalas. Juunis toimus spordipäev ja ekskursioon toimus Tallinnasse.
1971 ja 1972 aasta kohta protokollid puuduvad, aga teada on et viimane õppeaasta Koigi Algkoolis oli 1972-73 aastal ja 1973 aasta sügiseks kool suleti. Viimase lennu, IV klassi õpilased olid järgmised: Aun Arnold; Ivanov Aivar; Karumets Janis; Mustallikas Harri, Nikkarev Margus; Randmäe Jüri; Kingsepp Mairo; Tiss Avo; Vunder Väino; Viin Mari ja Koitla Ivar- kokku 11 õpilast.
Õpetaja E. Vunder töötas peale kooli sulgemist Koigi Põhikoolis õpetajana ja hiljem raamatukoguhoidjana.
 

Hilisemad aastad Sõrandu koolimajas.

Järgnevad aastad kasutati koolimaja Kalevipoja kolhoosi Sõrandu osakonna klubina ja samal ajal näidati ka kino. Sel ajavahemikul on ära võetud ühe klassi vahesein, mille tagajärjel on praegu peatala murdunud.
2001. aastast alates kasutab koolimaja Sõrandu Külaselts oma ürituste korraldamiseks. Seal on peetud õppepäevi ja pidusid, kangasteljed on üleval pidevalt, kes tahab, võib kangast kuduma tulla.
Hetkel on koolimaja kasutajaid vähe, aga rõõmu teeb, et küla noored on hakanud seal koos käima.

Külaselts on kirjutanud hulgaliselt projekte, esialgu KOP-ile, esimese suurema EL fondile Sapard, koolimaja katuse renoveerimiseks. 2004. aastal see töö ka ette võeti. Koolimajas on vahetatud elektrisüsteem, küttekolded, köögi pliit, vahelaed, põrandad, katusealusest on saanud panipaik, uue näo on saanud siseviimistlus. PRIA otsus sisustuse, 100 uue tooli ja 10 laua jaoks on samuti olemas, vaja on leida raha nende väljaostmiseks, et see raha PRIA-lt tagasi saada.

Kindlasti on see üks vähestest veel säilinud külakoolimajaks ehitatud hoone. Alles on veel uhked aknapealsete ja nurkade nikerdused, mille oleme osaliselt suutnud taastada, ülejäänute taastamiseks tuleb veel raha leida.

2010. aastal peab lõplikult valmima parkla ja ehitatakse lastele mänguväljak. Nüüd nimetame seda paika enamasti külamajaks.

2010. aastal saab maja 100 aastaseks ja tahame seda tähtpäeva väärikalt korras koolimajas tähistada.
Koolimaja ümbrus koos endise kooliaia alaga on mõnus piknikupaigana ja võimalik on välja arendada mitmesuguseid uusi mänguväljakuid.

Loodame, et edaspidi leiab koolimaja (KÜLAMAJA) suuremat kasutust kasvõi turistide teenindamisel, külaelanike ja lähiümbruse inimeste peresündmuste tähistamise paigana ning väiksemate asutuste suve- või talvepäevade läbiviimise paigana. 


Unistada ju võib, kuid unistuste täitumist näha on väga hea tunne.

Ootame parandusi, kommentaare ja uusi lugusid.

Kaie Altmets
Sõrandu külaseltsi asutjaliige
ja
eestvedaja
2001-

http://www.arileht.ee/artikkel/306096

Sõrandu: külaselts korrastas endise kooli

Lii Sammler   26. november 2005

Järvamaa Sõrandu külaselts pidas oma 5. sünnipäeva oma majas, mis seekord oli märksa valgem ja hubasem kui muidu, sest pühitseti ka uue elektrisüsteemi valmimist. Nii elektrisüsteemi uuendamiseks kui ka maja korrastamiseks hankis selts mitmest fondist toetust.

Sõrandu külaselts sündis 2000. aastal. Aasta hiljem andis Koigi vallavalitsus 1910. aastal ehitatud ja 1973. aastast suletud olnud Sõrandu koolimaja külaseltsile kasutada.

Esimesed peod peeti küla vanas koolimajas küünla- ja kaminatule valgel. Nüüd elektrimuret enam pole, sest majas on uued juhtmed seintel ja päevavalguslambid laes.

sorandu.org kalender 

Täna on Teisipäev, 19.03.2024 12:42:56

< Märts 2024 >
Ndl E T K N R L P
1/9 26 27 28 29 1 2 3
2/10 4 5 6 7 8 9 10
3/11 11 12 13 14 15 16 17
4/12 18 19 20 21 22 23 24
5/13 25 26 27 28 29 30 31
  • Riigipüha
  • Riiklik tähtapäev
  • Rahvalik tähtpäev
  • Külaseltsi sündmus

Galeriid

Küla

12 korteriga maja- Teeveere

Küla

Siksakmaja - Sigapusma

Küla

8 korteriga maja lammutatakse 2011

Inimesed

Linda Rohtmets -90 (pildistanud Tarmo Mikussaar)

Vanad pildid

Vallapäevad 2002 3

Vanad pildid

Vallapäevad 2002

Vanad pildid

Vallapäevad Sõrandus 2002

Vanad pildid

Koolimaja- külamaja enne remonti 2004

Abikomando

Päästjate koolitus 26.03 2011

Abikomando

Päästjate koolitus 26.03 2011

Abikomando

Päästjate koolitus 26.03 2011

Abikomando

Päästjate koolitus 26.03 2011

Abikomando

Päästjate koolitus 26.03 2011

Abikomando

Päästjate koolitus 26.03 2011

Abikomando

Päästjate koolitus 26.03 2011

Kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupp

Kultuuriministeeriumi programm "TEATER MAALE"

Kohaliku Omaalgatuse Programm

Kultuuriministeerium

Teeme ära!  Minu EestiTeeme ära!  Minu Eesti EAA Grants, Norway Grants logo Euroopa Liit maaelu arenguks

 
- admin - dream design / AXIS MUTLIMEDIA 2009